Maailma kalleim leib, Mikko küpsetas

„Nagu kaarnakari nüüd vaese Mikko kallal,“ ohkas tädi Maali kui järjekordne meediakanal võttis ette kultuuripealinna kultuurijuhi palganumbri. Nii suure numbri, et silme ees hakkasid rõngad ringi jooksma, kui sellele numbrile otsa vaatasid.

Tegelikult see Mikko nimega poiss tädi Maalile meeldis. Oli teine peaaegus samasuguse soliidse, halli peaga nagu Arnold Rüütel. Ja meeldiva naeratusega samuti.

Mis aga Maalile kõige enam meeldis oli Mikko oskus head ja kavalat äri teha. Ikka selleks, et meie kultuur kaugele ka kõrgele Euroopasse paistaks. Ja just selle pärast ju Mikko - poiss hea palga peale ametisse võetigi.

„Näe teised küpsetavad leiba, kulutavad pool päevakest ja paarkümmend krooni ja ongi leib valmis, igaüks oskab niimoodi teha,“ arutles Maali.

Aga Mikko - poiss on mitu aastat pealinna palgal, räägib ilusat kultuurijuttu, sõidab jalgrattaga ja laseb siis viimaks Raeapteegis ühe leiva valmis küpsetada. Aga mitte tavalise leiva, vaid kultuuripealinna leiva. Ajalehes oli ka pilt.

Kõige erilisem oli selle leiva juures aga see, et leib maksis … vähemasti miljon krooni. Just nii arvutas Juuli tädi tütretütar kokku, kui tudeeris Maali ja Juuli palvel kultuuripealinna eelarvet ja eriti seda, et kas mingisuguseid kultuuripealinna sündmusi ka viimasel ajal toimunud on. Ei olnud tuhkagi. Ainult palju juttu ja üks hiljutine leivaküpsetamine Raeapteegis. Nii tuligi selle ainsama silma ja kõrva hakanud kultuuriürituse – leivaküpsetamise hinnaks nii miljon krooni. Isegi Ameerika kadestab, kui teada saab.

Juuli tädi läks väga pahaseks, et rahva raha raiskamine. Maali tädi aga rahustas. Kui kaval Mikko - poiss oskas mitme aasta pikkuse töö järel kogunisti ühe miljonikroonise leiva küpsetada, küll ta oskab siis selle ka kümne miljoni eest maha müüa, et Tallinnale ja Eestile ikka suurt kasu tuua. Eks seepärast ta ju suure palga peale võetigi, et nupuga ärimees, arvas Maali.

Aga eks Maali teadis sedagi, et pill tuleb pika ilu peale, ja vaevalt, et Mikko - poisil lastakse kaua hiigelsuure palga eest hiigelkalleid leibasid küpsetada. Inimesed ju kurjad kui teistel hästi läheb. Siis kui Mikko - poisil tähtsat kultuuritööd napiks jääb ja kitsikus majja tuleb on Maali igatahes nõus talle õpetama, kuidas head ja odavat herkuloputru keeta ja sellestki söönuks saada.

Ja kui tähtsa kultuurijutu rääkimise eest enam palka ei maksta, võib Maali Mikkole õpetada ka seda, kuis soost jõhvikaid korjata ja neid hiljem turul müüa. Hoiab samuti hinge sees ja sendi kaukas.