.JPG)
Postitused
Oh mis õnn ja rõõm! Kui reporter reedel oma kirjakasti lahti tegi hüppas sealt välja ... päris kiri. Päris paberi peal, päris ümbrikus ja päris kirjamarkidega. Nii ilus on digiajastul päris kirja saada. Keerutad seda käes ja mõtled, kuis küll tädi Lehti, kellega ma olen korra ka kohtunud, sellele marke peale kleepis, kuis ta läbi suure lume postkastini sumpas ja siis kirja sinna sisse pistis. Hulk ilusaid vana aja rituaale.
Aga mis kõige ilusam, see selgub siia jutu kõrvale vaatamiseks pandud kirjaridadest. Nimelt oli tädi Lehtil Aegviidus tekkinud aastavahetuse eel samasugune mõte kui reporteril, et peaks tädi Maali tagasi kutsuma.Nii sai tädi Lehti kirja lugedes kinnitust ammune mõttelõng sellest, et tegelikult jõuavad kümned inimesed olude arusaamatu kokkusattumise abiga ühel ajal ühe ja sama mõtteni. Ja hea, kui see on hea mõte. Oligi.
Veel pani tädi Lehti oma kirjas Maalile südamele, et noored peavad teadma, kuidas kõik omal ajal oli ja ei tohi olla sellis suhtumist, et "ah mind ei huvita poliitika."
"Mina teen omaltpoolt kõik, et huvitaks," rõhutas tädi Lehti.
Ja mis kõige olulisem. "Sellepärast peabki iga tädi Maali jätma virisemise, Eesti Vabariigi kirumise, Laari ja Ansipi sõimamise ... Meie lastele peab alles jääma ilus ja ehtne, ilus ja armas."
Aitäh, tädi Lehti. Need olid justkui tädi Maali mõtted. Sest temagi ei salli absoluutselt mingit virisemist. Ikka otsib kõiges ilu. Sest virisemine teeb vaid meele mustaks, aga edasi vii kuhugi. Ja sellele, kes viriseda tahab soovitas Maali minna sohu marju korjama. Sest ilusate muulukate ja ilusa looduse keskel sahmimine viib tusatuju, kus see ja teine.
Tervist ja hingerahu ning optimismi Aegviidu kanti Nelijärvele soovides.
Tere, Maali!
VastaKustutaTore, et Rein otsustas Sinu oma tarkuste ja terve vaimuga lehe sisse tagasi tuua! Nii ehk nii, on tarvis midagi uut, ja mis see uus ikka on, kui ära unustet vana!? Nuh näed nüüd, akkasin siltisid kleepima ja Sind "vanaks" tegema... Ei, Sina EI ole vana, sest seda mida me siit blogist lugeda saame on ju igihaljas, noor ja ilus, kõik see tarkus ning terve suhtumine. Mina "poisikesena" Sinu kõrval mäletan oma vanaema juttusid, mis olid toona kui muinasjutud, et kuis inimesed teineteist austasid ja nõnna edasi, mina seda ei näinud, siis ja kahjuks pole seda ka praegu Maarjamaa peal kuigi palju. Minu puhus tuul vähe eemale ja nüüd olen ma saanud sellest vanaema jutust ja ka Sinu tarkustest meki mann, et ka nii võib ja on palju ilusam olla kui ei vingu ja ei kidetse....
Nii et Maali, Welcome back ja kui Sa paljuks ei pea, võime pisist dialoogi pidada siin, äkki kuuleb mõni inime veel seda muinaslugu ja hakkab otsima ning leiabki, rahu ja arusaamise.
Nii et joonistame ja kirjutame ja nautige talve, see saab varsti otsa!
Hää Jakup.
VastaKustutaTänan kirja eest.
Ausad ja ilusad mõtted.
Aga ei ole see vanaemade aeg me juurest kuhugi kadunud vaid elab me sees ikka edasi. Iseasi, kas tahame ja oskame seda üles leida.
Hääd otsimist ja leidmist.