Ikka lipp heisata ja maha võtta, televiisorit vaadata, Juuli ja Juliuse juures käia, rääkimata vallavanem Voldemari korraldatud kontserdist külarahvale. Ja paraad ja presidendi vastuvõtt televiisoris. Rääkimata presidendi kõnest. Ja ilusatest mõtetest, mis õues päikesepaistel lehviva sinimustvalge lipu all tulid.
Aga siis, viimaks, palveraamat käes, jäi tädi Maali korraga mõttesse.
Et mida meil siis ei oleks kui meil Eestit ei oleks? Seda ainumast Eestit maailmas.
Et oma mõttest täielikult aru saada kordas Maali veel korra üle: et mida meil siis ei oleks kui meil Eestit ei oleks? Seda ainumast Eestit maailmas.
Maali mõtles lausa tunni, sest uni ei tulnud. Tuul huikas akna taga.
Oh, mis kõik küll mõttest läbi jooksis.
Aga sellest Maali ei räägi, nii suur saladus on see. Selline, mille peab ise leidma, et Eestist aru saada.
Maali leidis saladuse. See oli maailmatuma suur saladus. Eesti Vabariigi suurim saladus.
Seda teades jäi Maali rahulikult unele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar